0
In Populaarsed postitused/ Tee Ise õpetused/ Vana-ja antiikmööbli uuendused

Väikese koridori uuenduskuur mineraalvärvidega

Teadupärast on kodus remondi tegemine ja mööbli väljavahetamine kallis ja tülikas lõbu, mille ettevõtmine nõuab pikalt aja ja ressursside ette planeerimist. Samuti ei ole iga aasta mõistlik ega otstarbekas sellist kulutust ja tööd ette võtta. Küll teeme me aga mõnikord kodu sisustamisel, kas valesid valikuid, muudame hiljem lihtsalt meelt või muutuvad populaarsed sisekujundus trendid niivõrd, et soovime ka ise uut väljanägemist oma köögile, elutoale või hoopis koridorile. Isetegemise ja taaskasutamise kasvav trend on jõudnud ka meieni ning paljud on avastanud oma kodu ja sisustuse värvidega uuendamise lihtsuse, taskukohasuse ja põnevuse! Ja see tõesti ongi nii, et igaüks saab tahtmise korral hakkama! Kasutaja-ja keskkonnasõbralikud mineraalvärvid on kodustele isetegijatele mööbli ja sisustusesemete uuendamise imelihtsaks teinud, nõudes minimaalset pinna ettevalmistust ning olles kemikaalide-ja lõhnavaba. Ühtlasi ei pea sa muretsema värvipritsmete pärast sest need on enamus pindadelt (mis ei ole poorsed) kerge vaevaga maha pestavad. Samuti ei ole mineraalvärve vaja kinnitada vee-ja plekikindluse saavutamiseks ei vaha ega lakiga ja seda tänu 100%-lisele akrüülvaigule värvi koostises. Seega jääb ära tülikas vahatamine ja ettevaatust nõudev lakkimine!

Meie võtsime mõned nädalapäevad ette koridori mööbli, sisustusesemete ja metallist ukse värvimise, et anda ruumile uus hingamine. Jagame projekti tegevuskäiku ja tulemust ka Sinuga.  Alustuseks enne pilt…

Pilt illustreerib väga kenasti nii nimetatud häirivaid faktoreid. Esimene neist on mööbliesetemete värvi erinevus (jalanõudekapp, pink, nagi). Isegi sama tootesarja kapid on tootmises erinevate värvigammadega. Jalanõudekapp kollaka alatooniga ning pink mõne tooni võrra heledam.

Minule isiklikult ei imponeerinud ka need inglisekeelsed kirjakesed “shoes” ja “seat bench”, mis tundusid veidi robustsetena ja liiga silmatorkavatena. Antiikses stiilis viimistletud mööbliesemetel “kiletatud” kirjakesed ei sulandu omavahel kuidagi ühte.

Kuigi kappide üldise viimistluse kohta ei ole mul midagi halba öelda, need isegi meeldisid mulle oma vanaaegse vanutatud ja kulunud väljanägemisega. Siiski võite pildilt märgata, et kohati võib jääda mulje nagu kapp plekiline oleks. Ja kellele meist meeldiks jätta lohaka inimese muljet. Kõige suuremaks ” murelapseks” oli koridori välisuks, mis oma läikiva pruuni viimitlusega mitte kuidagi mind ei kõnetanud. Üleüldse oli hakanud kasvama väike soov see kitsas ja hämar koridor muuta visuaalselt avaramaks ja helgemaks heledate värvidega, millega saab suurepäraselt hakkama just valge.

Näitan veel enne nagi ja korvikesi, mis hoiustavad endas talvisel hooajal mitmeid paare laste mütse, kindaid ja salle. Samuti mureks heledat puidutooni korvikesed, mis mitte kuidagi roheka alatooniga nagiga kokku ei sobitu. Kusjuures meil oli varem jalanõudekapi ja pingiga samast tootesarjast nagi, mille konksud lihtsalt kahe kuuga ükshaaval ära murdusid. Olles pisut nördinud tänapäeva mööblitööstuse toodangu kvaliteedis otsustasin vana nagi välja vahetada nõukogudeaegse tugeva täispuidust nagi vastu. Usun, et nii kaua kuniks sein vastu peab ei juhtu selle nagi töökindlusega küll midagi! Ohh, küll kunagi tehti häid ja vastupidavaid asju…

Vahendid/ ja tarvikud värviuuenduseks:

 

Alusta planeerimisest, pane paika tegevuskäik ja visioon. Samuti mõtle läbi, milliseid ettevalmistustöid pead tegema enne värvima asumist. Vaatlus on selleks kõige parem meetod. Näidisprojektis tuli kapid osaliselt liivapaberiga karestada. Miks osaliselt? Kuna näpu all oli tunda, et mingi osa kapist oli töödeldud laki sarnase viimistlusvahendiga kuid osad kohad olid juba üle lihvitud ja pind oli muutunud poorseks/karedaks. See oli tegelikult ka üks põhjuseid, miks kappidele uue värvikuue otsustasime anda. Nimelt oli ka kapi tööpind osaliselt poorne ja imes kergelt erinevaid pritsmeid ja plekke endasse. Nagu ikka kipume koridori peegli ees kasutama erinevat kosmeetikat ja juuksehooldusvahendeid, mis väga hästi sellistesse poorsetesse pindadesse peale sattumisel imenduvad ja hiljem maha ei taha tulla. Selline lakitud pinna kerglihvimine võtab vaid mõned minutid Sinu ajast kuid loob pinnale “hammast” värvil nakkumiseks, et hiljem ka vastupidav viimistlus saavutada. Samuti ei tasu üleliia muretseda tekkiva tolmu pärast sest seda ei teki palju ning see on kergelt tolmuimejaga kokku tõmmatav. Erinevate pindade ettevalmistusest saad lugeda lähemalt siit!

Esmalt siis eemaldasin kappidelt kõik käepidemed, et neid mitte värviga rikkuda. Nii on lihtsam ka pindu karestada.

Karestasin pinnad 240 karedusega liivapaberiga. Seekord valisin kergema karedusega liivapaberi kuna nagu ma ennist kirjutasin olid enamus kapi pinnad poorsed ning pinnad vajasid ainult osaliselt ettevalmistust. See on tegelikult hea näide sellest, et iga värvitav ese on erinev ja võib vajada erinevat ettevalmistust.

Samal ajal tegin algust ka ukse värvimisega. Esmalt puhastasin ukse Flora üldpuhastusvahendiga (fosfaatideta ja värvaineteta) ja lapiga. Kindlasti võiks peale puhastusainete kasutamist veel pind puhta vee ja lapiga üle pühkida.

Peale puhastust teipisin kõik ukse ääred kenasti maalriteibiga ära, samuti ukse siseliistud kuna teiselt poolt jäi uks originaalvärviga. Samuti tasub maalriteibiga kaitsta käepidet ja lukukohti.

Ukse originaalviimistlus oli kõrgläikeline ja pinnad olid krobelise tekstuuriga. Esimene mõte, mis kindlasti paljudele pähe torkab…”kas seda on võimalik ise kodus värvida?”.

Seejärel kasutasin pinna ettevalmistuseks enne värvimist Ultra Grip´i, mis on ideaalne vahend kui soovid üle värvida selliseid raskeid pindu nagu klaas, laminaat või metall. Võin öelda, et olen väga heade tulemustega ka ilma UItra Grip´i kasutamata värvinud nii klaasi kui ka metalli kuid kui tegemist on sellise suure värvimistööga nagu välisuksega siis soovitan kõik kohe algusest korralikult teha.

Ukse värvimiseks oli kindel valik rullide kasutamine. Kuidas aga sobivat rulli värvimistöö jaoks valida? Üldiselt on sünteetilise karvaga rullid mõeldud värvimiseks õli-ja lateksvärvidega (valmistatud nailonist või polüestrist). Naturaalse karvaga rull valmistatakse lamba- ja kitsekarvadest. Mööbli ja metalli värvimiseks soovitan valida naturaalse madalakarvalise (näiteks 5-6 mm) rulli. Mida madalam on karv, seda siledam jääb värvitav pind. Pika karvaga rullid imavad rohkem värvi endasse ja jätavad pindadele rohkem tekstuuri ja mustrit.

Ultra Grip on värvuselt piimjas valge kuivades läbipaistvaks. Olles kogu ukse pinna Ultra Gripiga üle töödelnud tuleks lasta sel 12 tundi kuivada enne värvima asumist.

Esialgse plaani kohaselt pidi uks saama heleda värvkatte (beeži või sumeda valge), seetõttu kasutasin tumeda pinna heledaks värvimisel eelnevalt Peitevärvi. Mulje osutus siiski liiga steriilseks seega otsustasin uue ja tumedama värvi valida. Must oma tonaalsuselt oli minu jaoks kuidagi liiga sügav ja endasse neelav, selle välistasin kohe. Söehall Ash tundus hea alternatiiv, olles matt ja rahulik toon ent samas tume.

Ukse värvimisel kulus 1 x kiht Ultra Gripi, 1 x kiht Peitevärvi (tumedaks värvimisel poleks seda vaja olnud) ja 2 x kihti Ash värvi. Esimese värvikihiga jäi pind pisut läbi kumama, teine kiht andis aga uksele viimase lihvi.

Lisaks otsustasin värvitud uksele midagi juurde anda. Ma olen ise suur abstraktsete mustrite fänn seega sai uksele šabloonidega värvitud Maroko Trellid (laos taas saadaval alates 25.01).

Ukse puhul tuleks kindlasti šabloon enne pinnale maalriteibiga kinnitada, et see paigast ei liiguks. Minu nägemuses jooksis muster ülevalt alla mitte keskelt vaid parempoolselt küljelt. Võtsin täpse mõõdu ukse äärest, et muster sirgelt ülevalt alla jookseks. Iga kord šablooni liigutades jälgisin, et kaugus sama oleks.

Šablooniga värvimisel on põhiliseks reegliks kuiv pintsel. Kuiv mitmes mõttes:esiteks ära kunagi hakka läbi šabloonidega värvima just pestud ent veel niiske pintsliga ja teiseks ära kasta pintslit üleni värvi sisse. Kõige paremad pintslid šabloonidega värvimisel on väikesese diameetriga ja ümmarguse peaga. Pika karva puhul saad näppude vahel karva kokku suruda, et need liialt laiali ei läheks ja koos pundis püsiks. Väiksema pintsliga ei tohiks probleeme olla. Soovitan enne lahtises peopesas lihtsalt pintseldada ringjate liigutustega ja seejärel tõmmata lahtised karvad välja. Nii saab sinu värvimistöö puhas. Kindlasti hoia käepärast ka puuvillast kiuvaba kangast või salvrätikud, kus peal pintsel üleliigsest värvist maha laadida. Lähene šabloonile praktiliselt värvikuiva pintsliga. Levinud on kaks tehnikat: värvi läbi šablooni tupsutades või liigu ringjate liigutustega. Mina eelistan enamasti teist tehnikat.

Siin on üks lõige lõplikust mustri kordusest.

Väga oluline on kohe peale ukse värvimist eemaldada maalriteip, et see kuivades värvi kaasa ei kisuks. Äärtes ja nurkades värviparandused soovitan teha hästi peene pintsliga.

Ja siis jällegist värvimisega on töö lõppenud. Mineraalvärv ei vaja lisaks kinnitamiseks ei vaha ega ka lakki. Isegi mitte metallist uksel.

Kappide uuendamisel oli plaanis teha mitme värvi vanutust mesilasvaha plokiga. Alusvärviks valisin lastetoa mööblivärvide kollektsioonist (Tones for Tots) Little Lamb halli ja töövahendiks naturaalse karvaga ümara pintsli, mis hoiab endas värvi väga hästi (st. vähem kordi pintslit värvi sisse pista). Kindlasti tasuks ka kappidel maalriteibiga katta kohad, kuhu Te värvi ei soovi. Näidisprojektis on jäetud värvimata ja teibitud pealmiste tööpindade alused, mis käivad lahti.

Nii jalanõudekapp, pink kui nagi said alusvärviks ühe kihi halli. Kuiva pintsli tehnikas lisasin nurkadesse ja äärtesse söehalli Ash´i, et tulemus hiljem loomulik jääks ja vanutus mitmevärviline.

Parimad alusmaterjalid, mida värvimisel kappide all kasutada on kartongpapp ja ehituspapp (müüakse ehituspoodides rullina) aga see on minu isiklik eelistus kile jm materjalide osas.

Ma olen sellest ennegist kirjutanud aga teen seda uuesti. Püüdke end mitte lasta häirida, milline Sinu värvimistöö võib peale esimest värvikihti välja näha. Oluline on lõplik tulemus. Kui ma isegi mõnikord pilgu heidan oma tööle siis leian end tihti mõtlemast, et “issand, kas sellest soperdisest ka asja saab”. Seda illustreerivad kõige paremini kaks ülemist  ja üks alumine pilt. Usun, et nii kaua kuniks tead, millised on järgmised sammud ei saa midagi valesti minna!

Lisaks said ära värvitud ka puidulaastudest korvikesed. Need ei vaja enne värvima asumist ettevalmistust seega tekstiilkate maha ja kohe värvima. Värvimisel kasutasin lumivalget Casement värvi ja sünteetilise karvaga nurga all pintslit kuna selle teravaks muutuv karv suudab värvi kanda ka kõige kitsamatesse kohtadesse.

Mõlemale korvil 1x kiht värvi, tunnike-kaks kuivamiseks, tekstiilkate tagasi ja kasutusse. See ongi nii imelihtne kui tundub.

Naastes tagasi kappide juurde on nüüd peale alusvärvi kuivamist õige aeg teha ettevalmistused vanutamiseks. Selleks kasuta mööblieseme äärtes ja külgedel, kus võiks loomulik kulumine tekkida, mesilasvaha plokki. Hõõru seda vasta neid mööbli kohti, kus soovid hiljem vanutust näha. Mesilasvaha kaitseb alusvärvi ja muudab  pealisvärvi jaoks pinna raskesti nakkuvaks. Värv küll hakkab pinnale peale kuid on hiljem kergesti liivapaberiga eemaldatav nii, et välja vanutatav värvkate jääb terveks. Ilma mesilasvaha vanutamise plokki kasutamata võib tekkida probleeme alusvärvi kahjustamisega. Samuti ei tasu vanutamisega liiga kaua oodata sest nii kui värv hakkab kuivama muutub see välistele kahjustustele vastupidavaks ja vanutamine muutub väga raskeks (kehtib ilma mesilasvaha plokki kasutamata).

Ära muretse kui Sul ei jää meelde kohad, mida vahaplokiga töötlesid. Hiljem värvi liivapaberiga välja vanutades peaks värv eemalduma ainult vahaga ettevalmistatud kohtadest. 

Järgmise sammuna värvisime kõik kapid ja nagi uuesti üle. Katsetasin ka ise rulliga värvimist ja ausalt öelda oli tulemus üllatavalt hea. Värvimine sellistel sirgetel pindadel aga mugav. Muutsin ka esialgseid plaane värvivaliku osas. Casement valge oli seekord liiga lumivalge ja ei sobinud seinte tonaalsusega kokku. Lõplikuks valikuks osutus meie uus Raw Silk siidivalge.

Kui värv oli saanud tunnikese kuivade asusin värvi välja vanutamise juurde. Selleks kasuta liivapaberit 180-240 karedusega, et pealmine värv kenasti maha tõmmata tekitamaks mitme värvi vanutust.

Nagil said värvitud valgeks ka konksud ning need siis samuti mesilasvaha plokiga eelnevalt töödeldud, et värv hiljem kergemalt maha tuleks. See nõukogudeaegne nagi on olnud üks selliseid värvimise projekte, mille puhul pole olnud vaja eelnevaid ettevalmistustöid. Värv nakkus suurepäraselt ka metallist konksudele.

Nagi konksude alt vanutasin välja varasema pronksikarva metallik värvi.

Selgituseks siis ma ise olen alati vanutamisel tagasihoidlikumat teed läinud. Soovi korral võid aga alati rohkem värvi maha lihvida ning tekitada antiiksem viimistlus esemele.

Viimistlemine on minu arvates üldiselt üks kõige meeldivam osa mööbli uuendamisel. See on faas, kus juba näed oma töö tulemust ja annad veel viimast lihvi enne tööde lõpetatuks tunnistamist.

Peale vanutamist otsustasin lisada kappidele ja nagile juurde pisut vanaaegset hõngu, kasutades selleks Espresso mööblivaha. Jällegist sai ette võetud kapi nurgad ja ääred, kuhu ka loomulikult aja jooksul kasutamisest “mustus” võiks tekkida. Espresso mööblivaha kasutamine on väga lihtne. Tõmba pintsliga vaha pinnale ja pühi kogu üleliigne vaha maha. Vaha tasub pintseldada esialgu vähem ja siis soovi korral juurde lisada. Nii meie kohe-kohe müüki jõudvat Musta kui ka Espresso vaha üleliigselt kasutades (ehk olete eseme muutnud liiga antiikseks) saab vähendada hõõrudes pinnale meie tavalist mööblivaha.

Mina kasutan vaha laiali hõõrumiseks tavalist tugevamat majapidamispaberit. Tulemuseks tagasihoidlik vanutus koos väikese “mustusega”.

Taaskord ei tasu unustada maalriteipide eemaldamist, minul need veel narmendasid viimistlemise aeg nagu pildilt näha.

Viimaseks uuendamist nõudvaks esemeks jäi peegli värvimine. Sellega oli lugu kõige lihtsam kuna alusvärviks jätsin kuldse ning värvimisel kasutasin kuiva pintsli tehnikat. Enne värvimist kaitsesin maalriteibiga peegli ääred ja panin põrandale pindade kaitseks musta kilet.

Kuiva pintsli tehnikas värvides tasub pintsel hoida kuivema poolne ja sõna otseses mõttes värv peale pintseldada.

Lasin värvil 20-30 minutit kuivada ja hõõrusin liivapaberiga välja kõrgemad kohad. Seejärel segasin kokku 1 osa pronks metallik värvi ja 2 osa läbipaistvat glasuuri, et peegliraamile pronksikarva “mustust” detailidesse juurde lisada.

Pronksi tooni glasuuriga viimistlemine on tehniliselt sarnane Espresso mööblivahaga mustuse lisamisele. Pintselda peale (vt. pilt) ja pühi üleliigne glasuur maha nii, et tulemuseks oleks loomutruu viimistlus.

Lõpuks iga asi omale kohale tagasi ja võid nautida oma töö tulemust…

Minu väike koridori uuendus sai pildis järgnev:

Enne & Pärast

Ja kui võtad isegi ette mõne toa või mööblieseme uuendamise protsessi siis ära unusta seda meiega jagamast! 🙂

Värvimiseni…

 

 

 

 

 

You Might Also Like

No Comments

Leave a Reply