0
In Lastetoa mööbli uuenduse projekt/ Taaskasutatud mööbel/ Tee Ise õpetused

Lastetoa mööbli uuenduse projekt- I osa

Suvine aeg on puhkamiseks ja nautimiseks. Tegelemiseks kõige sellega, mis rõõmu toob ja südame kiirelt põksuma paneb. Nii siis püüdsin ka mina muude kohustuste kõrvalt tegeleda enda meelistegevusega, et loovas värvide maailmas rõõmsaid hetki iseendale lubada. Idee teostuseks sain tänu headele pereliikmetele terve lastetoa jagu täispuidust mööblit,  mis ühtesid tüdrukutirtse oli juba kenasti aastaid teeninud. Nüüd jõudis aeg siis minu tüdrukuteni 🙂 tulihingelise mööbli taaskasutuse populariseerijana olen väga tänulik!

Jagan Sinuga terve lastetoa mööbli uuenduse projekti kuid seda mitmes osas. I osas näitan riidekapi, kummut-kapi ja nahast laste diivani värskendamist. II osas riiuli, kella ja voodite värvimist ning III-ndat osa saad juba lugeda ja videos vaadata ühes kodusisustuse ajakirjast septembrikuus. Selleks, et iga postitus piisavalt palju ka Sulle inspiratsiooni ja nõuandeid jagaks, otsustasin need osadeks jagada. Nii on ka Sinul lihtsam jälgida, kuidas ja milliseid viimistlusi saavutasime.

Tutvustan Sulle esmalt selle postituse staaresemeid, mille uuendusteekonna kohe lahti kirjutame.

Riidekapi ja kummut-kapi sekka lisandub veel tumekollane täisnahast lastetoa diivan. Algmaterjal oli siis ühe sarja mööbel, mis oli valgeks peitsitud. Armsate kleebiste ja mõnede laste joonistustega, paljude oksakohtadega, mis õnneks olid juba vastava lakiga viimistletud. Minu töö tegi see oluliselt lihtsamaks sest ma ei pidanud enam oksalakkiga neid paljusid oksasõlmi siduma. Mis juhtub, kui see samm vahele jätta? Vaik võib hakata hiljem läbi värvikihi end välja pressima, samuti tulevad esile rõngakeste laigud, mis eriti hästi paistavad silma heledaks värvitud mööblil. Antud teemast saad täpsemalt lugeda siit postitusest.

Ettevalmistus

Täispuidust mööblit on alati hea uuendada sest olenemata viimistlusest, on see alati värvi jaoks poorsem (ehk imavam), kui näiteks inimeste poolt sünteetilise viimistlusega valmistatud mööbliplaat. Ettevalmistustööks mõne minutine pinna karestamine liivapaberiga või lihvimiskäsnaga (180 karedus), lapiga tolm maha ja oledki valmis värvima asuma. Jah, ma tean! See on kõige tüütum osa mööbli värvimise juures kuid usu mind, see on Su edu võti ja igati vaeva väärt. Pinda karestades avad sel pealmised poorid, matistad lakitud pinnad ja lood värvile “hammast” nakkumiseks ning vastupidava viimistluse saavutamiseks ilma kemikaale kasutamata.

Näiteks on lihvimiskäsna hea kasutada madalamate astmetega kapiuksel (vt. I pilt) ja lihvimistalda suurematel ja tasasematel pindadel, see abivahend teeb karestamise veel eriti kiireks ja lihtsaks.

Veel üks oluline ettevalmistav tegevus on maalriteibiga pindade kaitsmine laiali valguva värvi eest. Selle töö aeganõudva külje pärast, olen viimasel ajal püüdnud oma oskusi pintsli/rulli käsitsemisel arendada, et ma ei peaks nii palju teipima.

Riidekapi uste siseküljed said maalriteibiga kaetud ja esialgu ka kapi alumine äär, mis hiljem ebavajalikuks osutus sest otsustasin selle osa värvimata jätta. Maalriteipide valikust soovitan kindlasti Tesa või Novipro omasid. Veendu alati, et teibitud kohad on korralikult liimunud, vältimaks hilisemaid äpardusi. Lisaks pea meeles, et maalriteip tuleks eemaldada koheselt peale värvimist.

Värvimine

Tulenevalt mööbliesemete suurusest ja kujust, oli otsus rulli kasutada täiesti õigustatud. Valikuks mikrofiiber rull, mis hoiab imehästi värvi endas, jätab pinna siledaks ja ei tekita pritsmeid ka vertikaalseid pindu värvides. Valides mõne muu rulli, arvesta, et selle karva kõrgus oleks vahemikus 4-6 mm, veatu ja sileda viimistluse saavutamiseks. Vahtrulli ma ei soovita.  Analoogsete terve toa mööbli värvimise projektide puhul võiks jälgida tehniliselt samasuguseid võtteid kõigi esemete uuendamisel. Ehk siis kasuta ka samu töövahendeid (pintslid, rullid jm) ja võtteid. Ainult nii võid kindel olla, et hiljem kõrvuti seisvad riidekapp ja kummut “üksteist ära ei ehmata”, olles liiga erinevad.

Rullid ja spetsiaalne käepide firmalt PROF, leitav näiteks K-Rautast. Pintslite valiku (leiad e-poest) põhjenduseks lühidalt nii palju, et haaran alati riiulist mõned, mida usun vajaminevat. Ent siis katsetan, mis kõige paremini iga projekti puhul ja soovitud viimistluse teostusega haakub.

Värvitoonide valik oli lihtne. Põhitooniks neutraalne Little Stork lavendi valge (lilla) lastetoa mööblivärvide kollektsioonist (Tones for Tots) ja Picket Fence säravvalge Penney & Co kollektsioonist. Usun, et üks põhivärv ja teine aktsendiks, on täiesti piisav ja ka neid annab mitmeti kombineerida.

Nüüd näitan ära põhilised värvimise võtted, mida kasutasin ja jagan mõned soovitused.

Suure rulliga on lausa lust selliseid sirgeid pindu värvida. Veendu, et värvivannis rulli enne üleliigsest värvist kuivaks saad ja olles edasi-tagasi pisut rullinud, tee viimased tõmbed värvitud pinna ühtlustamiseks ülevalt alla sirgelt. Astu korraks sammuke eemale ja vaata ega värviseid triipe maha ei jäänud.

Väikese rulliga saad värvida riiuli ja kapi kõrval olevaid liiste ( ilma maalriteipi kasutamata).

Nõuanne: hoia värvitöödel käepärast niisked salvrätikud, nendega on väga mugav laiali läinud värv puhtaks ja ääred sirgeks tõmmata!

Kapiuste värvimisel kasutasin esialgu Cling On! sünteetilise karvaga pintslit kuid see ei tundunud parim valik. Nii siis värvisin ülejäänud kapil laiemad liistud (üleval oleval pildil just värvitud pinnad) rulliga ja ukse madalamal paiknevad lipid lapiku sünteetilise karvaga pintsliga. Tehniliselt enne keskelt ja seejärel ääred.

Täpselt samade pintslitega värvisin suure sahtli paneeli alumise liistu, kuhu rulliga ei pääsenud.

Riidekapi liistude ristumiskohad värvisin väikse lapik pintsliga, mis pääseb hästi ligi ka kõige kitsamatesse  nurkadesse.

Nii nägi kapp peale siseliistude värvimist välja. Need oleks võinud ka värvimata jätta kuid mulle endale meeldib nii.

Selliste täisnurksete riiulite värvimisel rulliga, soovitan enne kuiva pintsli tehnikas kõik nurgad värviseks teha ja alles seejärel rulliga värvida. Ka väga hea tahtmise juures ei pääse sa rulliga igasse nurka, seega varu alati mõni hea pinstel töövahendite sekka.

Valikud, mida värvida…mida mitte?

Need kaks allolevat pildikest illustreerivad väga hästi minu valikuid. Alati ei ole kõige parem tervet kappi, nii seest kui väljast üle võõbata. Pidades silmas nii suuremat värvikulu kui ka võimalikke värvi kahjustusi. Näiteks värvides üle ka sahtlite küljed võib hiljem olla üllatuseks sahtlid, mis enam oma siinidel ei liigu. Olenevalt siis kummuti või kapi ehitusest.

Sahtlite külgi võid kaunistada näiteks šablooni mustritega või isegi dekupaaž tehnikas (viimase puhul ei tohiks olla otsest hõõrdumist kapi ja sahtli külgede vahel). Paremini toimib see pealtnäha minimalistlikus võtmes uuendatud kapikeste ja kummutite puhul. Nii nagu öeldakse “less is more” 🙂

Ja siin on teine näide valikutest värvimisel. Värvitud on ainult need pinnad, mis peale sahtlite paika panemist näha jäävad. Eriti puhas ja korralik jääb tulemus just täispuidust kappide puhul, kus naturaalne puit ja värvitud pind kontrastsed jäävad. Ese võiks olla värvitud nii, et ka kolides saad selle lahti võtta, häbenemata kapi sees olevaid pintseldusi 🙂

Diivani värvimine

Jah, ma tean! See on üks meie käest palju küsitud teema. Kas ikka saab nahka värvida ja milline on lõplik tulemus?

Alustame sellest, et esmalt tuleks värvitav pind korralikult puhastada. Ka siis kui ese pealtnäha puhas tundub.

Värvimisel kasutasin sama Little Stork lavendli tooni kuid töövahendiks valisin naturaalse karvaga ümara pintsli. Viimane hoiab väga hästi värvi endas ja on mugav just selliste suurte ja keerulisemate pindade värvimisel.

Värv nakkus suurepäraselt. Pea veel meeles, et õhuke värvikiht on alati parem kui paksem ja lase värvil kihtide vahel 2-4 tundi kuivada parimate tulemuste saavutamiseks.

Siin on saanud diivan I värvikihi. Kasutasin lisaks fööni, et juba kuivama hakanud värvi diivani murdumiskohtadest kuivatada. Ehk siis põhimõte on selline: kohad, kuhu värv esimese kihiga ei jõudnud tuleks kuiva pintsli tehnikas üle pintseldada ja koheselt fööniga ära kuivatada, vältimaks selle kokku kleepumist. Tegelikult midagi keerulist siin ei ole, pisut rohkem aega võib kuluda.

Veel soovitan kihtide vahel teha kerge vahelihvimine ja kasutamiseks soovitan pigem lihvimis/poleerimiskäsna (karedusega 220 pluss). Nii on värvitud pind pehmem ja loomulikum.

Tulenevalt sellest, et diivan läks lastetuppa otsustasin värvitud naha lisaks vahaga üle viimistleda. Ühelt poolt muudab vaha värvitud naha pehmemaks ja teiselt poolt annab lisatugevust. Pildil näete, kuidas parem pool on vahatatud ja vasak mitte. Lase kenasti vahal pinda imenduda ja siis olenevalt toote poolt määratud ajast poleeri vahatatud pinnad kiuvaba kangaga.

Kapinuppude dekoreerimine

Seekord otsustasin kappide originaal nupukesed uute vastu välja vahetada kuna nende kuju ei ühildunud kuidagi minu visiooniga. Uued nupud soetasin K-Rauta kampaania ajal, mil suured sain kätte umbes 1€-ga ja väiksed 0,80€ sendiga.

Karestasin lakitud kapinupud kiirelt üle ja värvisin need 2-kihiga valgeks. Samal ajal olin välja lõiganud salvrätikust motiivid, mida soovisin kasutada. Need aga käiku ei läinud sest vahetult enne otsustasin teiste kasuks. Jah, see on täiesti “okei” kui töökäigus meelt ja disaini muudad.

Dekupaaži tegin vee-ja kilemeetodil, liim-laki valisin seekord mati asemel läikiva. Läikiv lakk tundub üldjuhul pisut tugevam ja paneb pildid paremini “elama”. Miinusena on läikiv lakk kihtide vahel mitte nii hästi karestatav kui matt lakk. Kandsin nuppudele kokku 3 kihti lakki.

Kaunistamine & viimistlemine

Olles aktsent värviks valge valinud ja šablooni mustriks ristuvad lillekesed, kaunistasin sellega suure sahtlipaneeli. Töövahendiks ümara peaga Cling On! pintsel ja abivahendiks salvrätik, millel üleliigset värvi maha laadida.

Vahepal oli juba õhtu kätte jõudnud kui märkasin, et midagi jääb riidekapil justkui puudu. Mul ei olnud mingis mõttes plaanis lastetoa kappe toonitud vaha või glasuuriga vanemaks muuta ent siis taipasin, et võiksin proovida glasuuri hoopis valgeks toonida.

Ma olen alati avatud eksperimenteerimisele ja nii ka seekord. Segasin kokku Läbipaistvat Glasuuri valitud valgega vahekorras 1 osa (värvi) 3-le (glasuuri). Pintseldasin liistu madalamatesse kohtadesse ja pühkisin üleliigse salvrätikuga maha.

Nii väike samm ent nii suur vahe viimistluses. Vaata ise! Paremal pool näed valge glasuuriga kaunistatud kapiust ja vasakul lihtsalt värvitut. Sama tehnikat tegin ka teisel kapikesel, et terves toas säilitada ühtset joont.

Ühe kapikese riiulite taguse seina kaunistasin Nepaali paberiga, mille lihtsalt lõikasin mõõtu, tegin universaalliimiga täpid äärtesse ette, pintseldasin peenikese pintsliga laiali ja asetasin paika. Ja just nii lihtsalt.

Teadupärast ei vaja mineraalvärv eraldi kinnitamist vaha ega ka lakiga kuid otsustasin siiski madala kapikese puhul teha erandi. Miks? Kapp on laste jaoks ideaalses kõrguses selle peal mängimiseks, see tähendab, et tegemist on palju kasutatava pinnaga, millele võiks ektra tugevust anda. Viimistluseks valisin mati veebaasil Tough Coat´i, mille peale kandmiseks kasutasin mikrofiiber lappi. Niisutasin selle enne kergelt märjaks, valasin viimistlusvahendit pinnale ja tõmbasin sirgete tõmmetega laiali. Ja voilaaa! Vastupidav ka rallivatele mänguautodele ja teeõhtutele metallist nõudega.

Lõpetuseks puurisin kõik kapinuppude augud suuremaks ja keerasin need isetehtud nupukesed paika, mis said kirsiks tordil 🙂

I osa valmispildid on Sinu ees…

Värvimiseni…

 

 

 

You Might Also Like

No Comments

Leave a Reply